Minu nunnukas on nüüd viie kuune ja päevi peale. Küll aeg alles lendab. Täitsa kurb kohe, et ta mul üldse sülelaps ei taha olla. Vahel mõtlen, et tunnen puudust sellest kussutamisest ja nunnutamisest. Nüüd tahab süles ainult maailma avastada. Eks ta lihtsam nii ole tõesti, aga ikkagi.. vahel võiks ju sülle ka tudile jääda. Aga ei. Ainult voodi või vanker.
Nüüd paar päeva on ta võtnud juba käputamise asendi sisse ja siis kiigub nii edasi tagasi, ise teeb samal ajal kajaka häält. Nii lahe! Ja asjadeni jõuab ka juba kiiremini, omamoodi roomates. Kui piisavalt kiiresti ei jõua, siis saadakse kurjaks.Ajab nina krinksu ja siis hakkab oma pulli häält tegema. Näitab ikka korralikult juba iseloomu!
Teisel teemal ka. Mu kallis mees pani meid Tartu jooksu maratonile kirja, mis on ülisuper, sest ma ise tahtsin ka sinna minna. Okei, seekord tuleb joosta. Olin nõus 10 km-ga. Aga tema.. ei.. pani meid 23 km jooksule kirja!! ULME! Ma lõpus arvatavasti rooman üle joone
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Uuuuh, kui julge tegu!
ReplyDeleteOlete ettevalmistunud nii pikaks jooksuks? Me 10-le km läksime ka ikka veidi eeltööd tehes-no nii nädalas 3-4x jooksmas käies 5-10km ringe tehes :) 13ndal on Parkmetsa jooks, 7km, ma loobusin sellestki, kuna pole terve talve end liigutanud :)
Ei ole me midagi valmistunud :D paar nädalat enne jooksu saame väljas ülepäeviit joosmas käia... Ju me peame oleme lihtsalt tublid kuidagi
ReplyDelete