"Aga mida see annab...?"

Käisime eile Ülenurmes (Rahely boolero järel) ja sealt tagasi tulles möödusime koolimajast (On uhkeid valgeid maju maailmas igal pool, aga mulle kõige kallim on Ülenurme kool :D ). Seal just toimusid kossuvõistlused (tean, kuna kaks sõpra mängisid seal) ja kuna mees ka naljapärast ütles, et lähme korra läbi ja ütleme sõbra naisele tere-ta ka nagunii seal. No sellist võimalust ju ei lase käest. Pole koolimajas nüüd juba neli pool aastat käinud, käisime küll ainult võimlas. Ohhh, mis nostalgia mind haaras.. Kõige parem osa kooli juures oligi ju pärast tunde kossumängude vaatamine. Sisse astudes oli seal kõik täpselt nagu kooliajal. Tribüünil istusid tuttavad ülkukad, need "popid" koolikaaslased...ainult kõik juba nii vanad! Ja mina...olin seal mehe ja lapsega. Kuhu see aeg kadus?? Ütlesingi mehele, et tegelikult läheks isegi kooli kokkusaamisele, lihtsalt sellepärast, et näha milliseks kool muutunud on. Mees aga vastaski "Aga mida see annab..? Parem mäleta kooli ja seda aega sellisena nagu ta oli".. eks ta tegelikult mõnesmõttes õige ole. Ma ei igatsegi kooli, igatsen seda aega pärast kooli. Ohhh need kossumängud!!

 

(tema boolero)

Neljas kuu...

... Rahely on nüüs siis neljakuune. Sai eilse ja tänase vahepeal kusagil ehk siis teisisõnu oleks Rahley 29.veebruaril saanud neljakuuseks. Eile sai siis tort ka ostetud. Kuna ma pole ise mingi tordimeister, siis me oleme üldjuhul ostnud poest. Peaasi et kook on!

Muidugi sünnipäeva puhul käisime ka taaskord tema kondüloome kaelal külmutamas. Oli kolmas kord..ja kurja - neljas tuleb ka vist. Ma nii loodan, et seekord oli viimane. Nii jube oli. Terve auto sõidu koju ta mul röökis taga. Lülitasin lihtsalt end välja sõidu ajaks, aga kui koju jõudsime siis tahtsin ise samamoodi temaga nutta.

Nagu näha, siis Rahely on nii tubli ja liigub juba nii kiiresti. Ühest otsast teise ja tekilt välja



 Siin lihtsalt katsetasin aparaati, aga kukkuks välja minu arust väga andekalt!

Minu väike rõõmurull

Kõige sellega tuli mulle meelde, et ühe oma lapsukest pole ammu ma maininud. Minu Tipsut! Ta ka nii Rahelyga harjunud. Käib teda nuusutamas kogueg. Nillib tema voodit ka, aga praegu päris voodini pole jõudnud. Olen enne jälile saanud.

Rahely on taas uue asja selgeks saanud. Tagumik püsti ja üritab edasi liikuda. Kui nii jätkub hakkab varsti juba käputama. ULME. No mis sa teed kui nii palju aega areneda ju! Hetkel ta ju juba suur tüdruk ja ei vaja und. Hommikune äratus tänu kakale kell 7-7.30, siis 30 min iluuinak kell 10 ja kaks-kolm tundi und 12-14 kuskil või 15-ni. Ja kõik. Järgmine uni on ööuni kell 8 õhtul. Vabsee tubli pliks ju mul. Nii et pole ime kui juba varsti käputab.


Aaa... ja lisan veel seda, et ma avastasin täna Rahelyl all kaks HAMMAST!! Juba, neljakuuselt, kaks tükki,ULME! Vot miks ta mul ei maga enam

Ta tegigi seda!

Minu beebsu hakkas keerama, hetkel vanust 3 kuud ja 2 nädalat! Ohh küll ma olen õnnelik. Kuidas ma küll paar päeva oli hasardis ja jälgisin teda. Et no kas keerab ära või ei.. nibin nabin jäi koguaeg puudu. Kui järsku käis ja oligi kõhuli. Endal oli õnnis nägu peas :D Aga nüüd ta selle keeramisega jälle liiga hoogu sattunud. Raskeks teeb emme elu! Kui ei taha süüa korralikult, vaja lollitada või mähkude vahetuse ajal või siis lihtsalt jonni tuuri ajal..vaja kohe kõhuli ennast keerata. Keeran siis tagasi ja tema hopsti kohe jälle kõhuli. Jonnituju ajal on ikka eriti tore - siis talle tegelikult ei meeldi kõhuli olla, aga ikka vaja kõhule keerata ja suur kisa lahti. Sealt ta teadlikult ei oska veel selili keerata, rohkem nagu kukub. On naljatilk küll. Öösel paar korda on juba ennast kõhuli ka magama keeranud une pealt ja siis järsku avastab et kõhuli ja kisa lahti :D Keerab muidu ilusasti üle mõlema õla.

(Tahtsin lisada keeramise video, aga mul arvuti ei funka nii hästi)

Muidu teeb mul ta siis päeval 2x30 minutit uinakut pluss siis pikk uni 2h vankris väljas jalutades. Päevaunne jääb juba ise. Panen ta siis oma voodisse. Teen aegajalt pai ja panen vahelduva eduga lutti suhu. Olen üldjuhul teises toas ja käin piilumas. Kui järsku juba silmad kinni ja tudib. Ööunne läheb suht samamoodi, aga vahel vaja kätt lihstalt hoida või veidi paitada kui paha tuju on. Eks see uinak ja tudumine olenebki üldjuhul päevast. Mõni päev teeb ainult ühe uinaku suure hädaga, kuna lihtsalt ei jää magama, endal nii suur uni.

Kolmekuuselt hakkas ta mul korralikumalt rpa-d saama, kuna kaaluga tal probleeme. Nüüd paar ööd olen ka talle seda andnud (muidu öösiti andsin ikak rinda-mugavam ju!) ja ennäe imet, nüüd juba täna öösel tegi ainult 3 söömist!! muidu rinnapiimaga tegi 6-7 söömist öösiti. Inimese tunne peal, magada sai 4 tundi järjest!! ei osanud ette kujutadagi enam kui mõnus see on. Et kahjuks vaikselt hakkan ma rinnapiima ära jätma. Talel nagunii ei meeldi tissi otsas olla. Läheb ruttu närvi ja vahepeal saab juba pahaseks kui asendi sisse võtan. Eks see pudel rikkus veelgi rohkem seda rp söömist. Aga oli vaja anda.. ja nüüd on tõesti näha, et lapsel on koguaeg kõtu tühi olnud. Ju kui raskem oli imeda siis ta läks närvi ja lõpetas söömise. Imetamisnõustaja isegi ei osanud nõu anda. Käskis sundida sööma... ja nüüd 3k2n olen hakanud vaikselt püreesid talle andma, et maitsetega harjutada.

Täna, 18.02, avastas ta  nüüd oma jalad. võttis neist kinni ja uuris ja üritas suhu pista.

Muidu veidi ka tegemistest.
12 veebruar käisime taas ühel toredal FBaastalõpubeebsude2012 kokkutulekul vastlapäeva tähistamas.

 Otsi Rahely üles ...

Minu arust igati väärt üritus! Mõnusad inimesed olid koos ja väga hea oli rääkida ja jagada nii rõõme kui ka muresid. Näha teisi emmesid ja enamvähem sama vanu beebisid. Vaadata kuidas keegi areneb. Ei leia positiivseid sõnu kohe. Nii ootan juba järgmist üritust. Rahely isegi pidas nii tublisti vastu. Kolm tundi oli üleval ja ainult asjatas ja jälgis ümbrust ning harjutas keeramist (millega ta sai järgmine hommik siis hakkama).  

14. veebruar oli siis sõbrapäev. tegin torti selle päeva puhul. Ning sain üllatuskõne star fm-ist. Mu kallis kaasa oli sinna esmasp smsi saatnud nii naljapärast ja mind valiti siis neljapäeval välja esimese kümne seast. Võitsime Ööbimise Läänemaal külalistemajas, fotosessiooni Tallinnas ning geisha kommikarbi. Jube mõnus ju. Vahel võib võita kah! Hea üllatus ja ehmatus oli see kõne ikka. Mitte miskit ei osanud seal telefonis rääkida..itsitasin ainult nagu lollakas!

Muidu päevad lähevad Rahelyga nüüd nii megahüper kiiresti. Varsti ongi veebruar läbi ja kevad varsti käes! varsti ta ongi juba mul nelja kuune. Müstika kuhu see aeg kaob. Just need kõikse pikemad kuud on nii lennanud, et ei saa nagu arugi. Tegevust nii palju... Iga päev juba need jalutamised ja välja sättimised.. ja magama panemised, koos mängimised ja arenemised.. siis ürita koristamine ja söögitegemine päeva sisse mässida. ja muidugi vaba aeg, et arvutis pereklubis ja facebookis ära käia :D 

Täna (18.02) siis käisime korduvkaalumisel - beebsu on nüüd 600 gr juurde võtnud tänu asendajale. Ja ka pikkust kohe visanud kolme kuuga 2cm. kosub kosub...põsed punnis nagu pallid oleks suus.
Käisime ka hästi toreda sõbranna pool ujumas ja katsetasime uut ujumisrõngast. 

3 kuud

Täna on minu pisitüdo sünnipäev! Olemegi juba 3 kuud vana. Ja võib südamerahuga öelda, et naudin beebiaega. Nii põnev jälgida ta arengut. Hetkel treenib mul koguaeg kõhulihaseid. Üritab end istuli ajada-punnib ja punnib :) Täna siis haaras ikka täitsa korralikult mänguasju ja rääkis-uuris ja pahandas nendega. Nii  kihvt!Ootan aega, mil ta häälega naerma hakkab....

Minu väike haldjas Tinkerbell (nagu ta kohta öeldi-tema armsate kõrvade pärast)

Palju õnne mu kullakallike!

2013

Ja ongi käes uus aasta.. õigemini juba pool kuud on olnud uut aastat. Elu meil läheb ilusasti. Saame beebsuga hästi hakkama. Rahely on tubli tüdruk, ainult mina piinan teda. Käin mööda arste ja lasen tibule haiget teha. Ei osanud ette kujutatagi seda tunnet, mis tähendab ema olemine. Aga kui ikka oma lapsuke südantlõhestavalt nutab... seda tunnet ei oska kirjeldadagi.
Muidu ta mul super areneja - peabki olema ju kui päeval vähe magatakse. Mis siis muud teha kui ikka areneda. Hetkel ootan millal ta mul keerama hakkab. Kõhult läheb ilusasti selili ja seljalt külili, aga seljalt kõhule veel ei ole õnnestunud. Teeb koguaeg oma kõhulihaseid ka kui pikali on. Kätest kinni võtta siis ta tahab kohe istuli saada, aga mis teha, ei ole veel jõudu nii palju. Ülakeha veidi tõuseb.

 Rahely on omale sõpru ka juba leidnud. Oleme käinud juba beebide kokkutulekul. Väga tore oli koos olla ja kuulata-jagada rõõme ja muresid. Tead, et ei ole üksi.  Super seltskond oli koos. Ja ees ootab meid nüüd ühine jalutamine.
(Ma loodan, et keegi ei pahande, et selle pildi üles panin... )

Kiire kasvamine...

Täitsa ulme kui kiiresti beebsu ikka kasvab.
Sõrmeküüsi pean ma lõikama kaks korda nädalas, nüüd lisandusid veel varba omad ka. Aga nend elõikamine on paras ooper ikka. Kuna lõigata? Siis kui magab? Öösel järelikult? Päeval magab ju sügavalt ainult kandelinas. No vahel olen saanud söömise ajal lõigata...
Kui arstil käisime kolmapäeval (Rahely oli kuu ja 6 päevane), siis ta oli kaalus (sünnikaalust) juurde võtnud 600 g ja pikkust visanud 7cm (56cm). Ja ega ta tõesti on juba NII palju kasvanud. Vaatan teda lamamistoolis ja suur plika vaatab mulle vastu (võrreldes sellega mis ta sündides oli).
Samuti kaela hoiab juba super hästi. Nüüd meeldib juba kõhuli ka olla. Vahepeal pea natsa nokib, aga kangus seda maha ei lase. Pigem keerab pead ja uudistab ringi.. seda seni kuni jälle jorrajorra hakkab (suht ruttu siiski)
Söömised oleme ka stabiilsemaks saanud - sööb nii kahe tunni tagant, kui parem uni siis kolme-nelja tunni tagant. Ja kui tahab varem, siis petan lutiga. Lutt - mu kallis abimees!
Ega ta enam koguaeg ei tahagi süles olla. Meeldib lamamistoolis tsillida või vahel isegi et oma voodis uudistada...
Igatahes võib öelda, et mulle ikka see titemajandus meeldib. Saame selle jorrajorraga ka hakkama. Esimese kuu masendus (raske harjumisaeg) hakkab mööda saama ja nüüd ma juba naudin seda, et ta mul ikka süles tahab olla. Nii armas ju teine!


Täna on juba teine advent! Ja varsti ongi jõulud käes. Ulme. Aeg läheb kiiresti. Eelmine kuu ma ausalt öeldes ei tahtnud jõuludele mõeldagi. Tekkis suurem masendus, minu jaoks oleks võinud need üldse olemata olla. Ei mingit jõuluootust,-tunnet, veel vähem kingituste peale mõtlemist.... Aga nüüd see kuu hakkab juba vaikselt tekkima see tunne tänu kallile kaasale. Tema ikka tuletab meelde et varsti jõulud ja et ma elamist kaunistaks ja küsib kuna kuuse toome.. Ostis isegi jõulukalendri Rahelyle (et emme maiustada saaks). Eks nüüd vaikselt hakkan isegi ootama.
See aasta on jõulud meie juures. Esimest korda midagi teistsugust (tänu kullakalli Rahelyle -mõtlesime, et nii lihtsam, ei ol evaja perede vahet joosta). Nii minu perekond kui ka Raineri perekond tulevad meie juurde. Siin siis veedame koos jõulud -ühe suure perekonnana! Tegelikult täitsa kohe ootan juba jõule...  

Rahely 1-kuune

 Ja ongi aeg juba nii kaugel, et Rahely on saanud ühe kuuseks. Alles ma üritasin magama jääda ning tundsin imelikke valusid kõhus... Isegi sünnitus tundub hetkel minu jaoks väga naljakas ja oleks nõus juba taas sünnitama.
Juba selle tunde pärast... Tunned, kuidas keegi sult välja "vulpsab" ning ta sulle rinna peale pannakse. Nii pisikene, nii habras, nii õrnakene... ja nii tugeva häälega. Minu armas ime. Ma olen tegelikult väga õnnelik inimene, mul on vedanud! Ja räägitakse, et ta on rohkem minu moodi - nii amas ju!

 

 

Ja kuna Rahely sai ühe kuuseks, siis ta otsustas ka emmele hea tüdi olla. Nüüd juba kolmas päev läheb rahulikumalt. Võttis luti ka kasutusele ja nüüd ei pea koguaeg emme süles olema. Mul endal imelik tunne kui teda süles ei ole. Nii olen harjunud sellega, et ta koguaeg mul süles. Nii tore tegelikult et ta meie voodis magab... nii mõnus tunne ärgata hommikul ja vaadata tõtt koos oma tüdiga! Oehh..ma arvan et paras kanaema must tuleb