Neljapäeviti käime Rahelyga lauluringis.Kuu aega on küll vahele jäänud, aga siiski jube mõnus tegevus. Kahjuks 2x ainult veel jäänud.
Tahtsin jagada üht maagilist hetke..
Olime oma laulud laulnud, kui juhendaja viiuli välja võttis ja mängima hakkas..
Lapsed olid kui ära võlutud. Need kes jorisesid ja jutustasid olid paugupealt vait ning need kes ringi möllasid (nagu Rahely), seisid paigal kui kivikujud ja kuulasid. Nii lahe oli vaadata. Nagu aeg oleks seisma jäänud beebsudel. See oli nii vinge.
Peaks ka koju viiiuli muretsema!?
No comments:
Post a Comment