Pulma-aastapäev!!

Oeehhh, nii paljust oleks kirjutada!! Aga teen siiski lühidalt...
Rahely on nüüd juba 6 kuune, tegelikult mõne päeva pärast juba 7 kuud! Oi,oi,oi, kuida aeg ikka lendab.Lausa uskumatu.Tema sünnipäeval kutsusime ta sõpsid ka külla ja tegime toreda istumise. Väga lahe ikka väiksesi beebsusid koos möllamas vaadata!

Nii,arengust ka :
Üleval siis 3. ja 4. hammas täitsa olemas. Varsti hakkavad kõrvale ka tekkima.
kuu alguses tuli istuma,küll aga nõgusa seljaga. Nüüd nädalake-paaristub täitsa korralikultnii nagu peab. osakb sealt ilusasti käputama minna
5.mail tuli toe najal seisma. See nüüd ta lemmik tegevus. Muidugi siis vaja käed lahti lasta,kuna ta omas arust suur tegija juba..oi kui paljuneid muhke ja sinikaid... hetkel harjutab siis seismisest tagasi kükki minemist. Vahel tuleb täitsa välja... endal jalad tutatuta...
Muidutuleb mulle juba igasse tuppa kiiresti järgi (käputab nii kiiretsi juba),üksi jätta eisaa, teeb pahandust... emme jookse ainult lapse järel.. oehhh, see kodu koristamine võtab lausa  ihumärjaks..jookse tolmuimeja ja lapse vahel...mis siis veel saab kui kõndima hakkab..?! Jeeerumjeerum... saime ikka siukse aktivisti omale. Nii varakult juba möllab ringi.

Tervisest:
Vahepeal oli tal hääl ära. Nii naersime Rallu üle.. pahad vanemad,naeravad lapse üle,kui tal hääl ära... aga no see oli naljakas. Praegu on õrn nohu - hetkel kõikse pere vähe tõbiste pere..nohused
6. kuu kontrollis -saime lõpuks täpselt 7 kg kätte! ja pikkust meil 67 cm

Pilte järgmises postituses :)


Niih, ja tänase teema juurde!
Meil on esimene pulma-aastapäev! Ja oi kui ilusad plaanid meil olid. Sõit altmõisa külalistemajja, õhtusöök juba tellitud koos pudeli veiniga. No saime Puurmanist välja kui kojamehed lakkasid töötamast, suure paduka ajal! No nalinaljaks, ots ringi ja koju tagasi. Ma nüüd istun Rahelyga toas. Mehekene kallikene parandab kusagil autot,pole aimug kuna koju jõuab.
Head esimest pulma-aastapäeva!

Suur tüdruk!

 (ei ole just kõikse parem kvaliteet)

Tuleb juba kööki ka mulle järgi! Pool roomab, aga juba teeb käputamissamme sisse ka.

 Hea meelega jooks juba topsist kui antaks!

 Lihtsalt suur neiu juba, aga eakaaslaste kõrval minibeebi 

NOHU

Nii, Rahelyl on nohu. Tegelikult ta mul väga terve tüdruk olnud, kuigi sai rinnapiima ainult 3.5 kuud. Ja see nohu ka ei sega väga teda. Mängib ikka mängumatil, vahel tuleb jorrajorra. Õnneks hingata saab veel ilusti.
Aga see nina puhastamine selle Rihomeriga on ikka tükk tööd. Kui näeb, et sellega lähenen paneb juba pea vastu maad ja no mitte ei lase ära tõmmata.. Oehhh.. Aga välja lähme ikka jalutama. Värske õhk pidi nohule ju hea olema.

Lihtsalt tobe... Täna pidime sünnipäeva peole minema rahely sõbranna Liisale, nii ootasime seda! Niiniii.. saan ka nüüd tunda seda, et plaanid nüüd võivad hetkega muutuda ja ei saagi igale poole minna kuhu tahaks.

5 kuud

Minu nunnukas on nüüd viie kuune ja päevi peale. Küll aeg alles lendab. Täitsa kurb kohe, et ta mul üldse sülelaps ei taha olla. Vahel mõtlen, et tunnen puudust sellest kussutamisest ja nunnutamisest. Nüüd tahab süles ainult maailma avastada. Eks ta lihtsam nii ole tõesti, aga ikkagi.. vahel võiks ju sülle ka tudile jääda. Aga ei. Ainult voodi või vanker.

Nüüd paar päeva on ta võtnud juba käputamise asendi sisse ja siis kiigub nii edasi tagasi, ise teeb samal ajal kajaka häält. Nii lahe! Ja asjadeni jõuab ka juba kiiremini, omamoodi roomates. Kui piisavalt kiiresti ei jõua, siis saadakse kurjaks.Ajab nina krinksu ja siis hakkab oma pulli häält tegema. Näitab ikka korralikult juba iseloomu!


Teisel teemal ka. Mu kallis mees pani meid Tartu jooksu maratonile kirja, mis on ülisuper, sest ma ise tahtsin ka sinna minna. Okei, seekord tuleb joosta. Olin nõus 10 km-ga. Aga tema.. ei.. pani meid 23 km jooksule kirja!! ULME! Ma lõpus arvatavasti rooman üle joone

Minu väike modellike!

No aga ta on nagu modell ju! Siin mõningaid näiteid...
Need said tehtud Gaili ja Reigo pulmapeol enne registreerimist. Enne pilte veidikene pulmast... Ma kartsin tegelikult väga Rahelyga sellist ettevõtmist teha. Juba terve tee tartust Rapla oli ta pmt üleval. pool tundi enne kohale tulemist jäi tudile ja kokkuvõttes magas ta päeval mul tunnike poolteist. Kartsin et ma enamuse pulmapeost pean temaga kahekesti toas olema..et on jorrajorra.. Aga ta oli nii tubli!! Üldse ei nutnud! Oh ma olen nii uhke oma pisikese üle!
Igatahes pulmapidu oli SUPER! Täpselt nagu üks õige pidu peab olema. Väga hästi korraldatud.

Täna käisime uuel FB2012 kokukal. Grupp järjest suureneb. Nüüd oli meid koos juba üle 30. Tegime võimlemsit, kuulasime tarka juttu beebsude aregust ja saime ise omavahel veidi jutustatud. Väga hea ikka see facebook. Saame omavahel rõõme ja muresid jagada, kuna beebsud kõik enamvähem sama vanad. 

 Sõber Ekke :"Ohhooo!", Rahely: "Minu oma!"

 ja nii me siis tegime vahepeal 20 mintsa uinaku. Esimest korda magas ta mul kokkutulekul!

Areneme kiiresti!
Rahely on nii tubli neiu!
Väike jutupaunik!

Minu väike terrorist!

 

Mia Marii - Rahely - Ekke

Käisime 13. märtsil lihtsalt sõbrannal külas. Tegime kolmekesti väikese istumis ekoos oma beebsudega. Nii mõnus päev oli! Ja mis välja tuli... minu pisitüdo kõige noorem aga siuke terrorist võrreldes teistega. No mitte üldse ei saanud teda teistele lähedale panna, ajas ümberringi kohe beebsud nutma (küll oli vaja ju katsuda ja lüüa kõiki ehmatades teisi). No teised veel nii aktiivsed polnud.. Täna hommikulgi ärkasin selle peale, et keegi näpistas mu nina! 

Muidu käisime siis arsti juures ka. Saime sutsu ning kõvasti kiita, kuna oleme nii tragi neiu.
Kaal siis 4.5 kuul 6270 (juhuuuu, 1100g juures, mis tähendab kuus alla 1 kg, aga rohkem kui 500 g, oi ma olen rahul!) ja pikkust siis 64 cm, 3.5 cm juurde visanud. Rallu kasvab kasvab...

"Aga mida see annab...?"

Käisime eile Ülenurmes (Rahely boolero järel) ja sealt tagasi tulles möödusime koolimajast (On uhkeid valgeid maju maailmas igal pool, aga mulle kõige kallim on Ülenurme kool :D ). Seal just toimusid kossuvõistlused (tean, kuna kaks sõpra mängisid seal) ja kuna mees ka naljapärast ütles, et lähme korra läbi ja ütleme sõbra naisele tere-ta ka nagunii seal. No sellist võimalust ju ei lase käest. Pole koolimajas nüüd juba neli pool aastat käinud, käisime küll ainult võimlas. Ohhh, mis nostalgia mind haaras.. Kõige parem osa kooli juures oligi ju pärast tunde kossumängude vaatamine. Sisse astudes oli seal kõik täpselt nagu kooliajal. Tribüünil istusid tuttavad ülkukad, need "popid" koolikaaslased...ainult kõik juba nii vanad! Ja mina...olin seal mehe ja lapsega. Kuhu see aeg kadus?? Ütlesingi mehele, et tegelikult läheks isegi kooli kokkusaamisele, lihtsalt sellepärast, et näha milliseks kool muutunud on. Mees aga vastaski "Aga mida see annab..? Parem mäleta kooli ja seda aega sellisena nagu ta oli".. eks ta tegelikult mõnesmõttes õige ole. Ma ei igatsegi kooli, igatsen seda aega pärast kooli. Ohhh need kossumängud!!

 

(tema boolero)