Äike

Ma lihtsalt ARMASTAN äikest. Minu arust midagi ilusamat võimsamat ja hirmuäratavamat asja pole olemas. Kui oleks võimalus, siis ma lihtsalt seisakski selle tormi keskel - suure paduka ja äikese keskel. See annab sellise mõnusa laengu!
Eile kuulsin see aasta esimest korda äikest. Päris hea oli, aga siiski olen kuulnud võimsamaid. Nüüd ma ootan edasi, mil ma saan siukese tormi, mida niipea ei unustaks. Eile käisin ühel sünnipäeval, mida peeti väljas varikatuse all. Padukas oli mega võimas ja äike oli hea, aga siiski paduka kätte seekord ei läinud. Imelik oleks olnud teiste nähes seal niimoodi seista. Mängisin viisakat ja korralikku (a). Igatahes samal ajal kui äike oli.. kuulasin ma ühe kõrvaga äikest ja teisega kõrvaga juttu, mida lauas räägiti. Leiti ka aeg mil rääkida jäätisest ja alkoholist:d Ma küll nautisin lihtsalt seda ilma.
Võiamlik, et äike on mulle nii südamelähedaseks saanud, kuna see meenutab natukene mu praegust elu. On selline tavalise sabin...vihma sajab... korra lööb välku.. ja natukese aja pärast müristab. Nagu elugi. Aga pärast igat tormi läheb õhk jllegi mõnusamaks ja mõne aja pärast tuleb juba päikegi välja. Ja tegelikult nii ta ongi. Ma juba ootsan seda päikest... kuni järgmise tormini....